Kui maailmas on üks asi,...

... mida ma südamepõhjast vihkan, siis on see sülitamine.

Mul hakkab paha, kui ma näen kedagi tänavale sülitamas. Judinad segunevad vihaga ja ma tahaks pragada.

(Laiahaardelistele väitlejatele - jah, ma tean, et sülitamine on mõne haigusseisundi puhul osa "raviprotsessist".)

Aga kurjam, kui ülikonnas noormees sülitab oma esimesel koolipäeval keset linna suvaliselt tänavale oma kõige jamamat osa endast, siis see on kole, õudne, suisa hirmus!

http://gothamist.com/2011/05/17/lets_bring_back_these_anti-spitting.php

Kuule noormees, ära sülita, raisk!



(Jah, see postitus tundus mulle vajalik, sest ma tõesti jälestan seda. Kõige vahele, mis mulle meeldib, on sel väike koht. Kuid tekitab emotsioone, uskumatu, eks?!)